See oli ainuke õppekäik, mis mul täiesti puudu jäi, kuna seal hetkel, kui teised seal olid sõitsin mina juba Põlvasse esinema. Ja sellepärast ma ei teagi suurt midagi, mis seal toimus. Olen kuulnud klassikaaslastelt nii palju, et kõige huvitavamaks osutusid katsed, mida tehti vedelalämmastikuga. Aga no sellest mul küll väga kahju polne, et ma sellest ilma jäin, kuna vedelalämmastikuga on mul olnud tehnoloogia tunni raames väga mitu kokkupuudet. Vedellämmastiku kohta nii palju, et ta on üks külmemaid aineid maailmas ja sellist termperatuuri looduses ei leidu. Tema temperatuur on -196 kraadi.
Aga natukene ka veest. Vesi on kõige enam levinud aine maal ja ta on kõgu elutegevuse aluseks. Poleks vett, poleks ka elu, vähemalt mitte sellist nagu on praegu.Veel on kolm olekut - vedel, tahke (jää) ja gaasiline (veeaur). Vesi külmub juba 0 kraadi juures ja keema läheb 100 kraadi juures.
Vesi on tähtis meie kõigi igapäeva elus ja ilma veeta ei saa hakkama meist keegi. Tänapäeval on tihti probleem, et ei ole puhast vett. Suur osa Maa magedast veest asub külmunuslt liustikes ja ülejääk üldiselt siseveekogudes. Täisti Puhast vett ei ole aga siiski olemas, sest alati leidub seal sees lahustnud mineraale või soolasid, kas siis vähemal või suuremal määral.
Wednesday, May 28, 2008
Õppekäik A.Le.Coq Tartu õlletehasesse
Päris mõnda aega tagasi, täpsemalt 8.veebruaril sai käid oma tehnoloogia grupiga Tartu õlletehasega tutvumas. See külaskäik oli meie jaoks väga päevakohane, kuna ma tegelesime just käärimise ja kääritamise õppimisega. Ja õlletehases näidati ja seletati meile seda eelkõige õllest lähtudes. Värvasat sisse ja giidi hoole allu saanud, suundusime me hoonesse, kus õlu valmib. Õlle valmistamiseks on vaja nelja komponenti: vett, linnast, humalat ja pärmi.
Õlle valmistamisel on üheksa etappi:
1. Meskimine
2. Filtreerimine
3. Keetmine
Keetmisprotsessi saime me ka ise natukene näha. Meile näidati neid suuri mahuteid, kus toorõlut keedetakse ja osades neis oli protsess pooleni ning me saime näha pruunikt ja hästi vahutavat segu.
4. Selgindamine
5. Käärimine ja laagerdamine
Käärimine kestab umbes nädala, lühidalt kirjutades käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on teatud tüüpi elusorganismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess - hapnikuvabas keskkonnas toitainetest energia ammutamine.
Käärimise reaktsioon: C6H12O6 → 2 CH3CH2OH + 2 CO2 + 2 ATP
Pärmi laagerdamine kestab omakorda 12 nädalat. Mahutid, milles õlut kääritatakse, on üüratult suuured ja neid oli seal ikka päris mitu tükki.
6. Separeerimine, filtreerimine
Mahutid puhastatakse, nii et mitte ühtegi bakterit ei jää sinna. Nende mahutite sisepinnad on eriti siledad. Nad on läbinud vist isegi mikrolihvi. Nii siledad peavad nad olema selleks, et bakteritel ei oleks võimalik kuhugi pragudesse jääda ja õlut rikkuma hakata.
7. Blendimine
8. Karboniseerimine ja pastöriseerimine
9. Villimine
Villimine oli üks tegvus, mida meil näha ei õnnestunud, kuid seda näidati meile hiljem õlletehase tutvustavalt videoklipilt.
Peale õlle valmimise selgitamist meile, muutus see väike ekskursioon vägagi ajaloohõnguliseks. Nimelt külastasime me muuseumit, kus tehti meit tuttavaks õllevalmistamise ajalooga. Seal oli päris nutikaid masinaid ja millest on edasi arenenud ka tänapäeva mehhanismid õllevalmistamise juures. Muuseumist tahaksin ma ära märkida õlleettikettide kogu, kus oli vanu etikette nii meilt, kui mujalt. Nende seas võis näha õllemarke, mida võib näha ka tänapäeval, kuid pljudel ettkettidel kirjas olnud õllenimed olid ikka vägagi võõrad.
Kõkkuvõttes kujunes sellest külaskäigust välja taaskord hästi põnev ja lõbus õhtupoolik. Enne lahkumist jõudis kätte degusteerimine. Ja siis me degusteerisime ikka mõnuga - kellukese limonaadi!
Subscribe to:
Posts (Atom)