Coloured flask ehk värviline pudel

Oli siis selline teema, et vaja esitada katseid taaskord ja no ühe katse kirjelduse peab kajastama ka veebis. Seega tuleb siia siis miskit ülesriputada.

Katse nimi on coloured flask ehk värviline pudel. Vaja läheb suhkurt, NaOH lahust ja KMnO4. Lisaks veel anumat, kuhu seda kokku segada ja mingitki pulka millega lahust segada (võib ka lihtsalt loksutada).
Katse seisneb selles, et suhkur lahustatakse NaOH lahuses segamise teel ning peale täielikku lahustumist lisatakse NaOH ja suhkru lahusele KMnO4-ja. KMnO4 lihtsalt valatakse lahusesse ning ei segata. Minu andmetele valmistatakse NaOH ja suhkru küllastunud lahus.
Tulemuseks on segu erinevate toonide vaheldumine mõne hetke jooksul ühest värvist teise. Kuna KMnO4 on toonilt lilla, siis muutub esialgne läbipaistev lahus kõigepealt lillaks, edasi sinakaks ning koheselt rohelisesks. Peale seda kulgeb protsess aeglasemalt ja lõpptooniks on helekollane.
Kui rääkida vajalike ainete kogustest, siis see on kõik katsetamise asi, aga see tõepoolest toimib.
Lisan ka katse video lingi: http://www.youtube.com/watch?v=1Kh5FpSWVMo

Proovige ja nautige värvide mängu!

Vesi!

See oli ainuke õppekäik, mis mul täiesti puudu jäi, kuna seal hetkel, kui teised seal olid sõitsin mina juba Põlvasse esinema. Ja sellepärast ma ei teagi suurt midagi, mis seal toimus. Olen kuulnud klassikaaslastelt nii palju, et kõige huvitavamaks osutusid katsed, mida tehti vedelalämmastikuga. Aga no sellest mul küll väga kahju polne, et ma sellest ilma jäin, kuna vedelalämmastikuga on mul olnud tehnoloogia tunni raames väga mitu kokkupuudet. Vedellämmastiku kohta nii palju, et ta on üks külmemaid aineid maailmas ja sellist termperatuuri looduses ei leidu. Tema temperatuur on -196 kraadi.
Aga natukene ka veest. Vesi on kõige enam levinud aine maal ja ta on kõgu elutegevuse aluseks. Poleks vett, poleks ka elu, vähemalt mitte sellist nagu on praegu.Veel on kolm olekut - vedel, tahke (jää) ja gaasiline (veeaur). Vesi külmub juba 0 kraadi juures ja keema läheb 100 kraadi juures.
Vesi on tähtis meie kõigi igapäeva elus ja ilma veeta ei saa hakkama meist keegi. Tänapäeval on tihti probleem, et ei ole puhast vett. Suur osa Maa magedast veest asub külmunuslt liustikes ja ülejääk üldiselt siseveekogudes. Täisti Puhast vett ei ole aga siiski olemas, sest alati leidub seal sees lahustnud mineraale või soolasid, kas siis vähemal või suuremal määral.

Õppekäik A.Le.Coq Tartu õlletehasesse

Päris mõnda aega tagasi, täpsemalt 8.veebruaril sai käid oma tehnoloogia grupiga Tartu õlletehasega tutvumas. See külaskäik oli meie jaoks väga päevakohane, kuna ma tegelesime just käärimise ja kääritamise õppimisega. Ja õlletehases näidati ja seletati meile seda eelkõige õllest lähtudes. Värvasat sisse ja giidi hoole allu saanud, suundusime me hoonesse, kus õlu valmib. Õlle valmistamiseks on vaja nelja komponenti: vett, linnast, humalat ja pärmi.
Õlle valmistamisel on üheksa etappi:
1. Meskimine
2. Filtreerimine
3. Keetmine
Keetmisprotsessi saime me ka ise natukene näha. Meile näidati neid suuri mahuteid, kus toorõlut keedetakse ja osades neis oli protsess pooleni ning me saime näha pruunikt ja hästi vahutavat segu.
4. Selgindamine
5. Käärimine ja laagerdamine
Käärimine kestab umbes nädala, lühidalt kirjutades käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on teatud tüüpi elusorganismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess - hapnikuvabas keskkonnas toitainetest energia ammutamine.
Käärimise reaktsioon: C₆H₁₂O₆ → 2 CH₃CH₂OH + 2 CO₂ + 2 ATP
Pärmi laagerdamine kestab omakorda 12 nädalat. Mahutid, milles õlut kääritatakse, on üüratult suuured ja neid oli seal ikka päris mitu tükki.
6. Separeerimine, filtreerimine
Mahutid puhastatakse, nii et mitte ühtegi bakterit ei jää sinna. Nende mahutite sisepinnad on eriti siledad. Nad on läbinud vist isegi mikrolihvi. Nii siledad peavad nad olema selleks, et bakteritel ei oleks võimalik kuhugi pragudesse jääda ja õlut rikkuma hakata.
7. Blendimine
8. Karboniseerimine ja pastöriseerimine
9. Villimine

Villimine oli üks tegvus, mida meil näha ei õnnestunud, kuid seda näidati meile hiljem õlletehase tutvustavalt videoklipilt.
Peale õlle valmimise selgitamist meile, muutus see väike ekskursioon vägagi ajaloohõnguliseks. Nimelt külastasime me muuseumit, kus tehti meit tuttavaks õllevalmistamise ajalooga. Seal oli päris nutikaid masinaid ja millest on edasi arenenud ka tänapäeva mehhanismid õllevalmistamise juures. Muuseumist tahaksin ma ära märkida õlleettikettide kogu, kus oli vanu etikette nii meilt, kui mujalt. Nende seas võis näha õllemarke, mida võib näha ka tänapäeval, kuid pljudel ettkettidel kirjas olnud õllenimed olid ikka vägagi võõrad.
Kõkkuvõttes kujunes sellest külaskäigust välja taaskord hästi põnev ja lõbus õhtupoolik. Enne lahkumist jõudis kätte degusteerimine. Ja siis me degusteerisime ikka mõnuga - kellukese limonaadi!

Värska!

Eile, 04.02.08, käisin esmakordselt siis Värska uues veekeskuses. Läksime sinna koos oma suvise etenduse trupiga:P Ikka eriti tore kamp oli meil koos. Igaüks on omamoodi kuju ja selle seltskonnaga juba igav ei hakka;) eks need teavad ise ka, kes kaasa tegid. Värska läksime, nagu tavaks on saanud, üldise tellitud bussiga, niiet terve rahvas oli koos koguaeg ja pidu algas ja lõppes bussis:D Bussis sai lauldud ja muidu nalja tehtud ja niisama juttu ka aetud ikka. Kahjuks ei viibinud eile meiega Värskas meie lavastaja Raivo Adlas, aga eks millalgi näeb teda nigunii. Veekeskusest rääkides, siis mulle isiklikult jäi vägagi hea mulje. Oli olemas ujula osa, valgusteraapia, mitemed erinevad saunad, lastebassein:D külm vesi saunast tulles sisse hüppamiseks ja siis selline nagu veeskeskuse poole pealt oli bassein, kus oli sees erinevaid veeatraktsioone.
Peale paari tunnist veekeskuses olekut läksime edasi seal samas kõrval asuvasse Värska sanatooriumi Reta baari, kus jätkus üritus sööminguga ja no ega ma ei salga et mõni võttis seal ikka viina ka:D Peale sööki ja söögi ajal peeti kõnesid ja õeldi veel viimased tänusõnad, sest see oli eeldatavasti viimane kord, kui meie selline seltskond ametlikult ja peaaegu täies koosseisus kokku sai. Nii kahju, kui see ka pole.
Peale sööki hakkasime taaskord tantsima. Tants on saatnud meie kollektiivi juba suvistest etendustest alates ja on jätkunud igal koosviibimisel ja üritustel, kus me oleme viibinud.
Niiviisi lõbutsedes kell lausa jooksis ja siis südaöö paiku pidime lahkuma, kuna baar oli tellitud suhteliselt lühikeseks ajaks. Tagasi tee bussiga jätkus endiselt rõõmsatujuliselt ja lauldes.

Armastus!

Inimesed pidevalt kurdavad, et elu on raske ja kõik läheb viltu. Mõne jaoks on kõige suurem probleem kellegi kõige tühisem, aga seda ei mõsteta, kuna ollakse harjunud sellega, mis Sul on.
Pidev probleem on ka, et armastus veab viltu ja et armastus on raske. Armastus on midagi, millega on raske koos elada, aga ilma milleta on seda veelgi raskem teha! Armastust vajavad kõik, mina Sina jpt. Armastus on selline huvitav kogemus, mis on alati mingil määral erinev ja mida ei saa võrrelda. Armastusi on igasuguseid: õe- ja vennaarmastus, vanemate armastus oma laste vastu, mehe ja naise vaheline armastus jne. Iga armastuse liik on erinev ja kujutab endast midagi muud kui teine. Aga tihti ei kesta armastus igavesti ja siis tekib küsimus:" Kas oli tegu ikkagi armastusega?" Ja siis juureldakse ja juureldakse selle üle ja jõutakse mitmesuguste arvamusteni. Ja mina usun, et siin ei saagi ühist vastust olla, kuna kõik inimesed on erinevad ja nõevad asju erinevalt. Ma usun, et ka armastusest kehtib ütlus, et iga lõpp on millegi algus. Kõik on millekski hea, aga me lihtsalt ei pruugi seda algusl taibata. Armastuse kohta on levinud ka lause, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud. Ma ei oska seda lauset kinnitada ega ka ümber lükata. Mõlema poole pealt on palju erinevaid miinuseid ja plusse ning lõpuks ikkagi mingid piirid on. Lihtsalt need piirid peab igaüks ise enda jaoks leidma!