Armastus!

Inimesed pidevalt kurdavad, et elu on raske ja kõik läheb viltu. Mõne jaoks on kõige suurem probleem kellegi kõige tühisem, aga seda ei mõsteta, kuna ollakse harjunud sellega, mis Sul on.
Pidev probleem on ka, et armastus veab viltu ja et armastus on raske. Armastus on midagi, millega on raske koos elada, aga ilma milleta on seda veelgi raskem teha! Armastust vajavad kõik, mina Sina jpt. Armastus on selline huvitav kogemus, mis on alati mingil määral erinev ja mida ei saa võrrelda. Armastusi on igasuguseid: õe- ja vennaarmastus, vanemate armastus oma laste vastu, mehe ja naise vaheline armastus jne. Iga armastuse liik on erinev ja kujutab endast midagi muud kui teine. Aga tihti ei kesta armastus igavesti ja siis tekib küsimus:" Kas oli tegu ikkagi armastusega?" Ja siis juureldakse ja juureldakse selle üle ja jõutakse mitmesuguste arvamusteni. Ja mina usun, et siin ei saagi ühist vastust olla, kuna kõik inimesed on erinevad ja nõevad asju erinevalt. Ma usun, et ka armastusest kehtib ütlus, et iga lõpp on millegi algus. Kõik on millekski hea, aga me lihtsalt ei pruugi seda algusl taibata. Armastuse kohta on levinud ka lause, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud. Ma ei oska seda lauset kinnitada ega ka ümber lükata. Mõlema poole pealt on palju erinevaid miinuseid ja plusse ning lõpuks ikkagi mingid piirid on. Lihtsalt need piirid peab igaüks ise enda jaoks leidma!